Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava

I Hetkeolukorra kirjeldus (2023/2024)

Õpilased

Õpilaste arv on 864. Poisse on 51%, tüdrukuid on 49%.

Õpilaste emakeel on järgmine: 811 – vene keel, 55 – muu keel (sh 41-ukraina, 5-aserbaidžaani, 3-eesti, 2-armeenia, 2-tadžiki, 1-kasahhi, 1-poola)

Õpetajad

Õpetajate arv

Ametikohtade arv

Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate arv

Keeleoskuse tase

61

61,20

53

A2 – 1

B1 – 1

B2 – 23

C1 – 26

Emakeel – 4

Määramata – 6

 

Tugispetsialistid

Tugispetsialistide arv

Ametikohtade arv

Kvalifikatsioonile vastavate tugispetsialistide arv

Keeleoskuse tase

Eripedagoog, logopeed

Sotsiaalpedagoog,

psühholoog

3,5

3,5

B2 – 3

C1 – 1 

 

 

Õppeprotsess

Kooli õppekeeleks on vene keel. Põhikoolis õpetatakse osa aineid eesti keeles. Hetkeseis on kajastatud allpool toodud tabelis (e – eestikeelne aineõpe; t – eestikeelse ainealase terminoloogia kasutamine; sinised – eesti keele süvaõppega klassid)

 

Aine

1. kl

1.c

2. kl

2.c

3. kl

3.c

4.kl

4.c

5. kl

5.c

6. kl

6.c

7. kl

7.c

8. kl

8.c

9. kl

9.c

Eesti keel

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

e

Matemaatika

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

Loodusõpetus

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

 

 

 

 

Geograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

t

t

t

t

t

t

Bioloogia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

t

t

t

t

t

t

Inimeseõpetus

 

 

t

e

t

e

 

 

t

e

t

e

t

e

 

 

 

 

Ajalugu

 

 

 

 

 

 

 

 

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

Muusika

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

Kunst

t

e

t

e

 

 

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

Tööõpetus

t

e

t

e

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kunst ja tööõpetus

 

 

 

 

t

e

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Käsitöö ja kodundus;

tehnoloogia-

õpetus

 

 

 

 

 

 

t

e

t

t

t

t

t

t

t

t

t

t

 

 

 

 

 

 

Kehaline kasvatus

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

t

e

Füüsika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

t

t

t

t

Keemia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

t

t

t

t

Eesti kirjandus

 

 

 

 

 

 

 

 

e

e

 

 

 

 

 

 

 

 

Ühiskonnaõpetus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

t

t

 

 

t

t

t

t

 

Põhikooli osas on igas paralleelis klass, kus osa aineid õpetatakse eesti keeles. Lisaks sellele antakse kõikides ainetundides eestikeelset aineterminoloogiat, paljudes tundides kasutatakse eestikeelseid tunnifragmente, on koostatud kakskeelsed ja eestikeelsed multimeediaprogrammid loodus-, muusika- ning tööõpetuses, kõikides 5. klassides on lisatud eesti lastekirjandus mahus 1 tund nädalas.

  • Algklassides: loodusõpetus, kunst, tööõpetus, muusika, inimeseõpetus, kehaline kasvatus.
  • Põhikooli osas: muusika, kunst ja tööõpetus/käsitöö ja kodundus, eesti kirjandus, loodusõpetus, inimeseõpetus, kehaline kasvatus.

 

Ainete valik oli tingitud lastevanemate soovist, kvalifitseeritud pedagoogide olemasolust ning juba aastate jooksul välja kujunenud traditsioonidest.

 

Tegevused ja meetodid, millega toetatakse hetkel õpilaste ja õpetajate keeleõppe arengut

  • Uussisserändajatele ja tagasipöördujatele annab kool eesti keele õppimise toetamiseks võimaluse omandada sõnavara ja algteadmised, oskused ja vilumused suulises ja kirjalikus kõnes korraldades neile iga nädal kaks lisa eesti keele tundi. Õpilaste arv sellises rühmas muutub pidevalt: õppeaasta jooksul võivad rühma lisanduda uued õpilased. Need, kes tunnevad end juba kindlalt tavatundides, viiakse rühmast välja.
  • TMRG 9. klassi õpilastele korraldatakse eesti keel teise keelena ja matemaatika lõpueksamiteks ettevalmistumise laagreid. Osalejatele toimuvad intensiivsed eesti keelele ja matemaatikale suunatud temaatilised tunnid. Õppimise protsessis pööratakse suuremat tähelepanu suulise kõne arendamisele ja lõpueksamite ülesannete täitmisele ning vigade analüüsile. Kursuse raames kavandatakse osalemine mõnes Tallinna muuseumi eestikeelses õppeprogrammis. Laagreid korraldatakse koolivaheaegadel.
  • Iga aasta töötavad gümnaasiumis ettevalmistusklassid, kus õpetatakse ka eesti keelt.
  • Kultuuriranitsa raames toimuvad eestikeelsed üritused.
  • Rahvakalendri ja tähtpäevade tähistamise puhul toimuvad eestikeelsed üritused.
  • Traditsiooniks on saanud Emakeelepäeva ja Eesti kirjanduse päeva tähistamine.
  • Toimib tihe ja tulemuslik aine- ja eesti keele õpetajate koostöö. Suur abi on LAK-õppest.
  • Eesti keele kursused õpetajatele töötukassa toetusel
  • Tallinna Haridusameti poolt toetavas keelerände projektis osalemine
  • Ainealased kursused õpetajatele keeletaseme tõstmiseks
  •  

II Eestikeelsele haridusele ülemineku plaan

 (lisa excelis)

III Õpetajate kaardistus ja prognoos

Hetkeseisuga töötab koolis 62 õpetajat, neist

  1. 30 omab vastavat magistrikraadile võrdsustatud (või magistrikraad on olemas) haridust ja vastavat C1 eesti keele taset.
  2. 23 – omab vastavat magistrikraadile võrdsustatud (või on magistrikraad olemas) haridust ja B2 eesti keele taset. Nende seas on võõrkeele õpetajad (5) ja vene keele õpetajad (2), kes ei õpeta oma ainet eesti keeles. 2025/26. õa peab 4 neist olema C1 eesti keele tase.
  3. 4-le töötajale on tehtud hoiatus B2 eesti keele nõude kohta, tähtaeg 01.08.2024.a.
  4. 5-le töötajale on tehtud hoiatus C1 eesti keele nõude kohta, tähtaeg 15.07.2024.a.
  5. 7 töötajaga on lepingud sõlmitud tähtajaliselt peamiselt kuni 30.06.2024.a, kuna töötaja ei vasta Haridusministri 29. augusti 2013 määruses nr 30 “Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded” kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja ametikohal töötamiseks nõuetele, neist hariduselt ei vasta 4 inimest, keele poolest 4.

Nendest andmetest võiks prognoosida ja järeldada, et

  • kui punktis 3 mainitud isikud ei soorita teatud päevaks B2 eksamit, siis kool hakkab otsima 4 täiskohaga spetsialisti (matemaatika, geograafia ja loodusained, kehaline kasvatus, tehnoloogiaõpetus);
  • kui punktis 4 mainitud isikud ei soorita teatud päevaks C1 eksamit, siis kõigepealt nende isikute töökoormus väheneb, kuna nad ei saa teostada tööd 1. ja 4. klassides eesti keeles, seega kool hakkab otsima 5 osalise koormusega spetsialisti (2 algkooli õpetajat, psühholoog, sotsiaalpedagoog)
  • kui alates 01.08.2024.a hakkavad kvalifikatsiooninõudena rakenduma keeletase (vastavalt B2 ja C1), siis punktis 5 mainitud isikutest ei saa kandideerida ja loota saada töökohta aastase lepinguga 4 inimest. Seega kool hakkab otsima 4 täiskoormusega spetsialisti (2 inglise keele õpetajat, algkool, matemaatika).

2024/25. õa vajab kool üsna tõenäoliselt:

  • 2 täiskohaga matemaatikaõpetajat
  • 1 täiskohaga geograafia- ja loodusainete õpetajat
  • 1 täiskohaga kehalise kasvatuse õpetajat
  • 1 täiskohaga tehnoloogiaõpetuse õpetajat
  • 2 inglise keele õpetajat
  • 2 algkooli õpetajat

Lisaks sellele juba praegu vajaks kool 3 täiskohaga eesti keele õpetajat, et eesti keele õpe oleks tagatud rühmades.

Seega kooli kaadrivajadus 2024/25. õa on 12 õpetajat.

Õpetajate (õppeainete kaupa) ja tugispetsialistide asendus- ja lisavajadus

Sõnaline kokkuvõte õppeaastate kaupa (aluseks eelmises punktis olev excel)

Iga-õppeaastane prognoos näitab kasvavat vajadust spetsialistide järele. Alates õa 2025/2026, kui eestikeelne õpe jätkub 5. klassis, siis tekkib vajadus uute kvalifikatsioonile vastavate spetsialistide järele, sh käsitöö- ja kodundus, ajalugu, inimeseõpetus, seega siis 9.5 ametikohta. Iga järgneva õppeaastaga koormus nendes õppeainetes suureneb. See prognoos on koostatud eeldusel, et olemasolev kaader ei vaheta töökohta, samas ka potentsiaalsed keeleõppijad edukalt sooritavad vajalikku keeleeksamit ja saavad õpetada oma ainet eesti keeles.

Personali koolitusvajadus 

LAK-õpe

Mitmekeelne laps klassiruumis

Erialane eesti keel aineõpetajatele

Keelekursused keeletaseme tõstmiseks

IV Tegevused, mis toetavad eestikeelsele õppele üleminekut

Lisatud word-dokumendis

 

Koolipidaja allkiri